Psühhedeelset ja ämbientset folk-rokki viljeleva Animal Collective’i alguseks võib lugeda aastat 2000 kui New Yorgis tulid kokku Avey Tare (David Porter) ja Panda Bear (Noah Lennox) ning välja anti esimene plaat “Spirit They’re Gone, Spirit They’ve Vanished”. Peagi lisandusid nendega ka sõbrad Geologist (Brian Weitz) ja Deaken (Conrad Deaken). Kriitikute ja avalikkuse tähelepanu haaras laiemalt 2003 aastal Paw Tracks plaadifirma alt ilmunud “Here Comes the Indian”. “Sung Tongs” oli esimene plaat, mis ilmus FatCat plaadifirma alt (koduks näiteks artistidele Sigur Ros ja Mum) ning nende eelmisel aasta ilmunud album “Feels” oli vaieldamatult üks enim kõneainet pakkunud muusikasalvestis maailma muusikapressis. Eestis jõudis “Feels” aasta 2005 albumite valikus 3. kohale Areeni kriitikute pingereas ja 2. kohale Postimehe kultuuritoimetuses.

Sel suvel astub Animal Collective üles mitmetel prestiižsetel festivalidel nagu Oxegen Dublinis, T In The Park Glasgows, Eurockennes Prantsusmaal, Tallinnasse jõuavad nad kohe peale Roskilde festivali. 

Eesti pressis on Animal Collective’ist arvatud selliselt:

“Feels” on album, mille esimest kuulamist mäletad sa elu lõpuni. Kui sa varem ühtki Animal Collective’i plaati kuulnud ei ole, muudab “Feels” tervet sinu sisemist korraldust sellest, kuidas sa muusikat kuulad ja kuuled, mida sa muusikaga näed ja mida sa – üleüldse – julged ja suudad muusikaks pidada. Ja see on seiklus.” -- Siim Nestor, Areen, 2.11.05

“AC neljas album «Feels» tõestab suurepäraselt, et animaalsus ei pruugi käänduda eksperimenteerimiseks asja enda pärast. Üllitise fraktaalideks on mitmest kanalist kõrvu paiskuvad häälutamiseksperimendid-kvaasiorkestratsioonid, ülevad meloodiaarendused, heliresonantsid-toonivarjundid, tempomuutused, elektroonilised sirinad-suminad.” – Kert Semm, Postimees, 29.10.05  

“Hulluksajavalt kirglikud, aga üsna intelligentsel moel, romantiliselt kõlavad absurdiballaadid vaheldumas hoogsate meeleolude ja müramosaiikidega. Moodustub ülimalt nüansirohke tervik, kummaline segu kämbist ja siirusest ühtaegu.” – Aivar Tõnso, Areen, 11.11.03 (albumist “Spirit They’re Gone, Spirit They’ve Vanished”)