DISNEY ON ICE'i jäälavastuse kostüümikunstnik: "Kõige keerukamad kostüümid näevad sageli välja väga lihtsad"

Lisatud: 4. detsember

Juba 4.-6. jaanuarini ehk talvisel koolivaheajal esietendub Tallinnas maailmakuulsa DISNEY ON ICE’i uus maagiline jäälavastus. “Lumekuninganna ja igavene talv”, “Väike Merineitsi”, “Kaunitar ja Koletis” ning “Rapuntsel” – kokku üle saja Disney lemmikfilmidest tuntud kangelase. Su pere lemmikud uisutavad, tantsivad, laulavad ja sooritavad akrobaatilisi trikke. Etenduses on kasutusel kokku umbes 200 kostüümi ja tuhandeid detaile pealaest jalatallani, tegemist on käsitööga alates esimesest hetkest hoolimata sellest, kui lihtne esimene visand võib olla. Loe, mida veel räägib oma tööst jäälavastuse kostüümikunstnik Cynthia Nordstrom.

K: Milline oli Teie üldine visioon selle lavastuse kostüümide puhul?
V: See lavastus koosneb neljast põhiosast, ent minu jaoks on kõige olulisem, et publik kogeks ühest maailmast teise viivat teekonda ning et need kõik erineksid üksteisest nii tunde, värvi kui ka tegelaskujude mõttes.

K: Kas sellel lavastusel oli ka temaatiline värvipalett?
V: Nende muinasjuttude neli maailma on väga erinevad, seega hoidsime iga maailma värvid väga konkreetsetena. Arieli veealuses maailmas kasutasime erksaid neoonvärve. Seejärel muundub maailm Rapuntseli omaks, kus domineerivad n-ö sorbetitoonid, ning sealt liigume edasi „Lumekuninganna“ jäiste toonidega, mis on väga sädelevad ja kirkad. Viimaks jõuame „Kaunitari ja koletise“ külluslikku juveelikarva maailma. Läbiv mõte kõigis nendes lugudes on talendi leidmine. Vaatemängu juhivad Miki, Minni, Donald ja Kupi, kes on kõik klassikaliselt säravvalged, roosad ja akvamariinitooni, põimides kõik stseenid ükshaaval suure talendi otsingul kokku.

K: Rääkige tekstiilidest, mida kasutasite „Väikese merineitsi“ veealuse maailma loomisel.
V: Selleks, et „Väikese merineitsi“ osa teistest eristuks, on vaja head värvipaletti ja palju valgust. Filmis on värvipalett äärmiselt kirgas ning jääle tuues võimendasime seda veelgi, lisasime pisut neoonvärve ja muid trikke ning tõeliselt efektse tulemuse jaoks kasutasime ka pisut UV-valgust. Veealuse maailma kostüümides on kasutatud palju õhukesi materjale, mis liiguvad ja hõljuvad, kumavad läbi ja sillerdavad ning paistavad peaaegu märjana. Selle osa värvilahenduste jaoks otsisime inspiratsiooni filmist, et värve rohkem esile tuua ja neid jääl ellu äratada. Lasime end värvide kasutamisel vabaks ning UV-valguse ja neoonvärvide kaasamine oli mõne valguslahenduse juures suureks abiks.

K: Kuidas liigute kostüümide ja kangaste abil uue loo juurde, „Väikesest merineitsist“ Rapuntseli maailma?
V: „Rapuntsel“ läheb tõesti veealusest maailmast kaugele. Nii filmist kui ka väljastpoolt tulevad sisse mõned põhinoodid Baierimaalt ja mujalt Euroopast. Need aitasid mul vorme ja kangaid valida. Üldiselt kasutasin tajutava muutuse jaoks selliseid värvitoone, mida meie nimetame sorbetipaletiks. See on väga pastelne, elegantne, rahulik, meeldiv ja armas ning aitab meid sujuvalt Rapuntseli maailma üle viia.

K: Kuidas liigume sealt edasi Prantsusmaa provintsikeskkonda ja värvitoonidesse, mida näeme „Kaunitaris ja koletises“?
V: „Kaunitari ja koletise“ juurde jõudmise ajaks oleme juba Rapuntseli küla näinud. Seega tahtsin kindlasti teha nii, et ühe loo küla ja külarahvas eristuksid teise omast. Lahenduseks oli kasutada kalliskivitoone. Kui „Rapuntselis“ nägime jäätisekarva toone, siis „Kaunitari ja koletise“ juures on värvid hoopis teised. Siin näeb naturaalseid oliivitoone, oranži ja punast ning teisi juveelivärve. Tegemist on väga külluslike värvidega, seega on üleminek ühest maailmast teise ja jõudmine „Kaunitari ja koletise“ juurde täiesti tuntav.

K: Millised kostüümidetailid meeldivad Teile visuaalselt kõige rohkem?
V: Veealune maailm on mulle äärmiselt südamelähedane ja sel aastal on lavastuses ka Tritoni tütred. Ootan põnevusega Tritoni tütarde debüüti koos Arieliga ja nende rabavat etteastet. Neil on pikad patsid, mis maagiliselt üles tõusevad, justkui oleksid nad vee all, ning nende värvitoonid on hästi tüdrukulikud roosad ja lillad. Kõigi elukate kostüüme koos ühtse tervikuna vaadata on äärmiselt põnev – seal on meritähed, merihobukesed ja kõike muud, mida veealuselt maailmalt oodata võiks. Uued värvid ja kujud on kaunilt kombineeritud meile juba tuttavate ja armastatud tegelastega.

K: Milline näeb välja kostüümide disainimise protsess „Disney on Ice’i“ lavastuse jaoks?
V: Selle lavastuse jaoks oli meil tavapärase kaheksa nädala asemel vähem aega. Meil oli kõige disainimiseks umbes neli nädalat ja kokku oli vaja lavastuse jaoks luua 138 kavandit. Hakkasime neid looma mais ühteaegu nii ida- kui ka läänerannikul. Sellise mastaabiga jääsõu loomiseks on vaja tervet meeskonda!

K: Kui palju on kostüüme kokku?
V: Kokku on umbes 200 kostüümi ja tuhandeid detaile pealaest jalatallani. Neid valmistati peamiselt California ja New Yorgi töökodades, seega vaatemänguks valmistumine ulatus tõepoolest rannikust rannikuni.

K: Milline kostüüm on kõige keerukam ja vajab enim detaile?
V: Kõige keerukamad kostüümid näevad sageli välja väga lihtsad. Stseenis „Ole meie külaline“ on väga keerukas noa ja kahvli kostüüm. Söögiriistu on raske uisutama panna, aga vähemalt on nad väga säravad! Seega see kostüüm on väga detailirohke. See võib välja paista lihtne, aga seda kandes kogu koreograafia ära teha on päris raske ülesanne.

K: Kui palju kangaid Te selles lavastuses kasutate?
V: Sellist mõõtu lavastuses kasutatakse alati väga palju kangast ning jääl peavad kangad olema venivad. See seab kindlasti omad piirid. Uskuge või mitte, aga mõni kostüüm võib olla valmistatud ainult kahest kangast, ent see on harv juhus. Teistel võib olla kolm kangakihti, mis omakorda koosnevad kahekümnest kangast, lisaks veel kivikesed ja ääris. Väga palju on kaunistusi, mis muudavad kostüümid ainulaadseks ja kordumatuks.

K: Mis kuulub veel „Disney on Ice’i“ lavastuse kostüümide loomise juurde, mis väljastpoolt ehk välja ei paista?
V: Kostüümi loomine algusest lõpuni algab alati visandist, disainist Ükskõik, kas see on lihtsalt pliiatsiga paberile joonistatud või maalitud ja sädelev – disain on alati on esimene asi. Ja naljakas on see, et mõni inimene vaatab seda disaini ja küsib, kuidas selle kostüümi tegemine nii raske on. Miks see kuus nädalat võtab? Noh, aga kübar võib olla näiteks kanaarikollane. Millal te viimati nägite kanaarikollast ajastutruud kübarat, mis on ühtlasi vastupidav ka märgadele ja jäistele tingimustele ega pole liiga raske? Seda lihtsalt polegi olemas. Me ei saa minna lihtsalt poodi ja seda osta ning loomulikult peab see ka uisutajale täiuslikult pähe sobima. Seda peab saama kohandada ning see peab liikuma ja venima. Võite võtta lihtsa asja nagu seeliku, aga kui panete selle jääle, tekib kohe juurde terve hulk asju, millega tuleb arvestada. Kui kanga kaal on vale, kui see on liiga kitsas või puhvis, ei saa uisutaja hüpata ning võib sellesse takerduda ja kukkuda. Aga võib-olla te leidsite ideaalse seeliku, aga prožektorite valguses ei sära see nii palju kui vaja. Tegemist on käsitööga alates esimesest hetkest hoolimata sellest, kui lihtne esimene visand võib olla. Kõige põnevam on see, et suurem osa nendest kostüümidest on pärit fantaasiamaailmast, ja see teebki minu töö huvitavaks.

K: Kas Teil on lemmikkostüüm?
V: Belle’i lõpukleit. Ma ei saa sinna parata, see on klassika. Ja tihedalt teisel kohal on Tritoni tütred.

K: Kuidas valgus, kostüümid ja lavakujundus omavahel suhestuvad ning stseeni loovad?
V: Lavastuse jaoks kostüümide loomine on täielik partnerlussuhe valgustajate ja lavakunstnikega. Juba alguses, kui ma meie lavakujundaja Walt Spangleriga kohtusin ja nägin tema loodud ilusat avastseeni kujundust ümara lavaesise ja kaunilt langeva hajuva kardinaga, teadsin kohe, et pean mõned need säravad ja sätendavad detailid ka oma kostüümikujundustesse lisama. Ja siis kui kostüüme ja lavakujunduselemente hakatakse valmis tegema, algab koostöö valguskujundaja Sam Dotyga. Näiteks tahtsime kindlasti mõjuvat valgusefekti, kui me „Väikese merineitsi“ loos vee alla läheme. Sam tahab, et publik näeks neid mereelukaid. See tähendab spetsiaalseid neoonvärve, kangaste eelnevat katsetamist, et näha, kuidas nood jääl hõljuvad, veendumist, kas need on liiga suured, väikesed või kas need võiksid veel rohkem särada – ja see vastus on alati jaatav. Me tegutseme selle nimel, et kui kogu asja kokku paneme ja esimest korda jääle tuleme, hakkab kõik silma. Tegemist on kindlasti meeskonna ühise pingutusega ning me räägime asjad alati omavahel läbi, nii et lõpus kõik klapiks.

K: Millise emotsiooniga Te sooviksite, et inimesed sellelt sõult lahkuksid?
V: Ma loodan, et kõik lapsed, minu õdede lapsed, minu poeg, kõik pered laulaksid kaasa, unustaksid end ümbritseva ning ärkaksid igas stseenis just selle maailma sees – võib-olla tänu kostüümile, võib-olla tänu dramaatilisele valgusefektile või lihtsalt lavakujundusele, võib-olla tänu kogu pildile ja uisutajate kaunile liuglemisele. Loodan, et kõik kogevad seda lapselikku tunnet, kus sa lihtsalt ei suuda uskuda, et see kõik toimub siin ja praegu otse sinu ees. Jääsõu parim osa on näha, kuidas lapsed ja pered hakkavad häälekalt kaasa elama kangelastele ning näitama üles oma suhtumist pahalastesse. Mulle meeldib, kui Ursula saabub ja publik ei hoia oma arvamust tagasi. Ma loodan, et pealtvaatajad haaratakse kaasa, ning vahel on see kaasahaaraja midagi täiesti ootamatut.

K: Kuidas erineb see lavastus teistest, mille juures olete töötanud?
V: Esimene lavastus, mille juures mina töötasin, kandis pealkirja „Worlds of Fantasy“ ning ka seda juhtisid Miki ja Minni, aga see oli hoopis teistsugune. Ka seal oli neli lugu ning debüüdi tegi uus Disney film „Tinker Bell“, aga praegune lavastus on üles ehitatud, nagu vaataksite seda telerist. See tugineb reaalsusele ja popkultuurile ning ootamatu on see, et tundub, nagu need andekad Disney tegelased liiguksid kiirendusega. Teile esitatakse lugudest kõik teie lemmikkohad, mida tunnete ja armastate, koos üllatavate pööretega! Need on uues ja põnevas kuues ning te näete asju, mida varem pole märganudki.

K: Kuidas kirjeldaksite seda lavastust ühe-kahe sõnaga?
V: Ärge lugege, ma võib-olla kasutan kolme. See on nagu kiirendusega klassika. See on suurepärane viis, kuidas esitada toredaid lugusid tänapäeva kiires maailmas.

Disney On Ice «Maagiline Jääetendus» jäälavastust näidatakse Tallinna Saku Suurhallis kolme päeva jooksul, 4. – 6. jaanuarini, 2019. Ühte etendust mahub vaatama ainult 3500 inimest, sest jää katab kogu Saku Suurhalli põranda, mis omakorda tagab suurepärase vaate ning võimaldab nautida maailmakuulsat jääetendust kõikidelt istekohtadelt.

Kogu perele elamusterohket vaatemängu pakkuv Disney On Ice annab Tallinnas vaid viis etendust, mis leiavad aset talvise koolivaheaja nädalavahetusel ning lastega peredele vägagi sobival kellaajal.

Etenduste ajad:
4. jaanuar (reede)
kell 19:00 (uksed avatakse 18:00)

5. jaanuar (laupäev)
kell 11:00 (uksed avatakse 10:00)
kell 15:00 (uksed avatakse 14:00)

6. jaanuar (pühapäev)
kell 11:00 (uksed avatakse 10:00)
kell 15:00 (uksed avatakse 14:00)

Etendus kestab kokku kaks tundi, kuhu mahub vahele 15-minutiline vaheaeg.
Su pere lemmikfilmide tegelased räägivad Tallinnas eesti keeles!

Piletid on müügil Piletilevi internetipoes, Piletilevi müügipunktides, Circle K teenindusjaamades ja Selverites üle Eesti.

Üritust toetab raadio Star FM.

Igasugused piletimängud, sealhulgas sotsiaalmeedia kanalites, on ilma kontserdi korraldaja kirjaliku nõusolekuta rangelt keelatud.