SL: Riverdance'i esitantsija: - Vihkan hotelle, lennujaamu ja lennukeid.

Lisatud: 15. august

“Olen reisimisest väsinud,” tunnistab Iiri tantsukompanii Riverdance Liffey trupi esitantsija Breandan de Gallai, “eriti reisidest Saksamaa linnadesse, kus oleme juba neli-viis korda käinud. Eestisse tulek on aga hoopis midagi muud, me pole siin ju varem esinenud.” Iiri suursaadiku Sean Farrelli residentsis Toompeal on palav. Tantsijad, kelle auks diplomaat vastuvõtu korraldab, otsivad kosutust jahedatest jookidest, kuid Breandani valge särk kleepub ikkagi keha külge. Aga kui arvestada, et tantsija joob päevas vähemalt neli liitrit vett, pole see ka ime. “Kas teil on alati suvel nii palav?” küsib ta siiski lõbusalt.

Tuju on sel 32aastasel mehel, kes Riverdance`is kaheksandat hooaega alustab, hea. Ta räägib inglise keelt mõnusa iiri aktsendiga: “Just lõppes kogu trupi seitse nädalat kestnud puhkus ja selleks, et laval kõrgvormis olla, olen teinud pikki treeninguid.” Trennid, soundcheck`id, proovid on ka Tallinnas veedetud ajast lõviosa neelanud. “Ajast jääb alailma puudu,” ohkab Breandan. “Täna näiteks olen iseenda peale kulutanud vaid nelikümmend minutit.”

C’est la vie!

Riverdance`i tantsijate elu möödub ratastel. Nädal siin, teine seal, kolmas juba kes teab kus. Ometi annab tantsukompanii umbes pooled etendused Saksamaal, Austrias ja Sveitsis, kus publik iirlaste steppimise vaatamisest iial ei väsi. Pärast kuut etendust Tallinnas tulevad esinemised Helsingis, Stockholmis, Göteborgis, Kopenhaagenis, Düsseldorfis, Rotterdamis, Pariisis, Genfis, Marseilles`s, Nice’is, Lyonis… “Õnneks pole me ammu Skandinaavias ja Prantsusmaal esinenud,” lohutab end Breandan.

“Vihkan hotelle, lennujaamu ja lennukeid… Oma Dublini korteris veetsin puhkuse suurepäraselt. Olin koos sõpradega – mitte sellistega, kellega veedad kaks ööd ja sa ei näe neid enam kunagi -, vaid koos tõeliste sõpradega,” ütleb Breandan ja räägib soojusega ka oma sünnikohast, väikesest Loode-Iiri kalurikülast, kus elavad tema vanemad. Ning aasta alguse kontsertidest Belfastis. “Publiku hulgas oli alati ka mu vanu tuttavaid,” sõnab ta soojalt. “Ühesõnaga, praegu olen ma lausa näljane normaalse elu järele. Aga noh, ise ma sellise saatuse olen valinud, c`est la vie!”

Toredad Eesti inimesed

“Usun, et kogu meie tantsukompaniile on esinemine Eestis väga erilise tähendusega, sest me pole varem siin käinud. Riigis, mis kuulus kunagi Nõukogude Liidu koosseisu,” räägib Liffey trupi mäned˛er Steven McManus. Kuulsal Iiri tantsukompaniil on neli truppi, kes kõik mööda maailma iirlaste uhkust, nende omapärast stepptantsu klõbistavad.

“Oleme alati huvitatud nende paikade külastamisest, kus me pole käinud.

Ausalt öelda polnud mul enne Balti riikide N. Liidust eraldumist nende olemasolust aimugi – nii meile koolis õpetati, et on üks suur riik ja kõik,” tunnistab Steven. “Tallinnas veedetud lühikese aja jooksul oleme tõeliselt üllatunud, kui lahe ja mõnus on siinsete inimestega suhelda, kui hästi nad inglise keelt oskavad ning millise kiirusega on Eesti globaliseerumisega kaasa läinud. Päris palju asju on sarnased selle maailma osaga, kus mina elanud olen,” nendib Steven sõbralikult.

Saku Suurhallist on mäned˛er aga lausa pöördes: “Oleme kontserte andnud paljudes spordihallides, kuid see on parim, kus me üldse esinenud oleme.” Breandan de Gallai on aga emotsionaalselt tagasihoidlikum: “Ausalt öeldes eelistan mina esineda teatrisaalides, kuid meil õnnestub neis paigus tantsida harva. Edinburgh on üks ja London teine koht.”

Vastuvõtt pole veel lõppenud, ent Breandan peab koos naisesitantsija Joanne Doyle`iga lahkuma. Suurhallis algab kohe proov.

Eile andis Riverdance Tallinnas ülimenuka esietenduse, viis fantastilist show`d on veel ees.

Riverdance ja Lord of the Dance omavahel ei võistle

Riverdance sai alguse 30. aprillil 1994, kui Dublinis peetud Eurovisioni lauluvõistluse finaalis esitati seitsmeminutine tantsukava. Seda nägi 300 miljonit inimest kogu maailmas.

Mis vahe on kahel Iiri tantsu-show’l, Lord of the Dance`il ja Riverdance`il?

“Ühisjoonteks on, et tuntud iiri stepptantsija Michael Flatley on seotud mõlema show’ loomisega,” selgitab Riverdance Liffey kompanii mäned˛er Steven McManus. “Riverdance üritab ehk esile tuua paljusid erinevaid tantsustiile eri maadest, kasutame elavat muusikat. Püüame ka ühes paigas järjest mitu etendust anda, Lord of The Dance piirdub tavaliselt vaid ühe-kahega.”

Steven väidab, et need kaks kompaniid omavahel ei võistle. “Sest peale nende kahe on teisigi iiri tantsu-show’sid,” põhjendab ta.

Riverdance Tallinnas

Joogiks pool tonni Eesti allikavett, kasutamiseks 3000 joogitopsi.

Jääd kulub iga päev 300 liitrit, enamik sellest kasutatakse tantsijate jalgade jahutamiseks.

Meeskonnas on 120 inimest, kes ööbivad hotellis Olümpia.

Tossumasinateks läheb vaja kaks tonni vedelat lämmastikku temperatuuriga -180 kraadi.

Kaasas on spetsiaalne pesumaja, ligi 20 pesumasinat ja kuivatit.

Ratastel lava on kõigi aegade suurim, mis Eestis sisetingimustes nähtud. Laius 35 ja sügavus 18 meetrit. Lava kate on valmistatud spetsiaalsest punasest puidust ja ülisiledast vineerist.

Kasutatakse ligi 1000 pro˛ektorit ja 3 hiiglaslikku ekraani, lae all 18 tonni tehnikat.

Transpordiks kasutatakse kolme 49kohalist bussi, kaht 20kohalist Mercedese bussi; esitantsijad ja management sõidavad E-klassi Mercedesega. Lisaks on 11 suurt treilerit tehnika tarvis.

12 trupiliiget on taimetoitlased, sooviks inglise- ja iiripärane köök.

Verni Leivak