Leonardo da Vinci leiutised

15.03.2010, Solarise keskus

Kolme kuu juuksul oli Tallinnas, Solaris Keskuses avatud maailmakuulus rändnäitus LEONARDO DA VINCI: Inimene, Leiutaja, Geenius. Interaktiivsel näitusel sai lähedalt tutvuda Leonardo da Vinci revolutsiooniliste leiutistega, mis mõjutasid erinevate tööstusharude arengut ja mõjutavad inimkonda tänapäevalgi.

«Kord juba lennanud, käid maapeal ringi silmad taevas, sest kui oled seal olnud, ihkad sinna tagasi…» (Leonardo da Vinci).

LEONARDO DA VINCI: Inimene – Leiutaja – Geenius interaktiivne näitus paljastas leidlikkuse ja geniaalsuse oma ajast ees olnud mehes, uurib müüte ja legende, mis ümbritsevad Leonardo elu ning paneb järele mõtlema, kuidas tema pärand inspireerib ning esitab väljakutseid tänapäeval.

Peamiselt tuntakse Leonardo da Vincit kui maalikunstnikku, kuid tegelikkuses muutis see mees maailma. Tema leiutised on loonud inimkonnale tohutult võimalusi, mida meil arvatavasti ilma temata ei oleks olnud – lennukid, laevad, jalgratas, autod, langevarjud ja palju muud.

Leonardo da Vinci elas aastatel 1452-1519. Selle aja jooksul suutis ta anda lisaks maalikunstile (tuntumad teosed on Mona Lisa, Püha söömaaeg, Kuningate kummardamine, Ristija Johannes jpt.) suure panuse teaduse ja mehaanika arengusse. Kõige uuenduslikum külg Leonardo panusel tehnikasse oli masinaosade analüüs, mida ta tegi alates 1490. aastatest. Masin oli tema jaoks mitmesuguste lihtmehhanismide kombineerimise tulemus. Lisaks sellele, et ta tundis lihtmehhanisme, arendas ta ka nende funktsioone ja eripära, nii et neid sai kasutada keerulistes masinates, mis võimaldasid mitmesuguste ülekandemehhanismide abil automaatselt täita järjestikuseid funktsioone. Seda püüdis ta kasutada lennu- ja sõjamasinate loomises.

Leonardo hakkas lendamise vastu huvi tundma noorusaastatel Firenzes. Olles jälginud linde, kuigi mitte väga süvenenult, oli ta veendunud, et lendamises ei ole midagi müstilist, vaid see on tiibade liikumise tõttu õhus puht mehhaaniline nähtus. Üks esimestest selle tähelepaneku rakendustest oli 1485. aasta paiku ehitatud langevari ja niinimetatud õhukruvi, mida võib pidada helikopteri prototüübiks ning selle põhjal valmisid hiljem mitmed lennumasinad. Leonardo lennundushuvi ei piirdunud masinate konstrueerimisega, vaid hõlmas ka sellega kaasnevaid probleeme nagu abiseadmeid. Selle alla kuulusid aeronavigatsiooniseadmed, näiteks inklinomeeter lennumasina tasakaalu kontrollimiseks, ning palju erinevaid meteoroloogilisi mõõteriistu – hügroskoope, anemoskoope ja anemomeetreid –, mis viitavad asjaolule, et Leonardo ei unustanud atmosfääritingimuste tähtsust lennu õnnestumise seisukohast.

Lisaks maalidele on Leonardost järele jäänud vaid märkmikke, mis annavad suurepärase ülevaate da Vinci leiutistest, elust, mõtetest ja tunnetest. Tema märkmetest on säilinud üle viie tuhande lehekülje, mis on kirjutatud korrektses peegelpildis käekirjaga, paremalt vasakule. Leonardo väärtuslik käsikirjakogu, mis oli kahtlemata kõige olulisem renessansiaja pärand, sai pärast tema surma kannatada tulekahju, varguste ja vandalismi tõttu. Kuid siiski läbi aegade säilinud da Vinci täpsete märkmete ja jooniste põhjal ongi olnud võimalik taastada selle ajastu geeniuse leiutiste mudeleid.

LEONARDO DA VINCI: Inimene – Leiutaja – Geenius näituse hämmastav kollektsioon hõlmab Leonardo joonised, interaktiivseid masinaid ning arvuti simulatsioone, mis on valmistatud koostöös Viini Rakendusliku Kunsti Ülikooliga. Näitusel saab tutvuda ligi 60 Leonardo kõige innovaatilisema leiutise mudeliga, mis on valmistatud originaaljooniste järgi Itaalia puuseppade poolt. Suur osa mudelitest on interaktiivsed ning külastajad saavad oma käega selgeks teha, milline on nende eesmärk ja kuidas need töötavad.

Galerii